Mõned aastad tagasi oli mul moto- kõik on võimalik, kui piisavalt tahta. Selle järgi ma elasin siis ja püüdsin ka tahta, aga näiteks vahetusõpilaseks või Treffnerisse õppima või kiituskirjaga põhikooli lõpetada ma ei suutnud. Ju ma siis nii palju ei tahtnud? Aga mis sa teed, kui direktor ütleb isiklikult, et neil pole klassis kahjuks ainsatki vaba kohta? ostad kõigile kooli klassidele uue lauakomplekti? Läheks kah naeruväärseks vist. NII palju ma seda ei tahtnud.
Ma tahan minna töövarjuks operatsiooniõele. Ema tegi just telefonikõne ja homme peaks see selguma.
Ma tahan väidelda. Alguses tahtsin ma seda sellepärast, et oma esinemisfoobiast üle saada ja mulle meeldis vaielda. Praegu mulle lihtsalt meeldib see. See on hobi, kus saad oma mõistust ja loogikat kasutada. See pole nagu kool, et tuubid fakte, vaid pigem natuke filosoofiline, sest igal probleemil on alati 2 poolt, ja sa võid väidelda mõlemat, ja pead leidma üles, mis on hea kummalgi poolel.
Miks ma siis ei tegele väitlusega? Selleks on tiimi vaja. Üks läheb laulma, teine tantsima ja kolmandal-neljandal-viiendal on tohutult kiire, kuues-seitsmes ei taha enam väitlusega tegeleda, kaheksas just leidis tiimi.
Kas ma peaks lihtsalt käega lööma? Helistasin veel üheksandale-kümnendale. Üheksas ütles, et homme koolis räägime, kümnes ei võta vastu, nii et ka temaga homme koolis räägin.
Ma tahan leida aastatöö teemat. Eelmine aasta, kuigi ma juba üleelmise kevadel hakkasin mõtlema selle peale, ei leidnudki ja kasutasin ühe õpetaja soovitust. See aasta tuli mulle siiski üks mõte pähe (piiblilugude võrdlus loodusrahvaste müütidega, ja Mitte loomisloo võrdlus), kuid edasi uurides avastasin, et selle kohta materjali otsimine on kui nõela otsimine heinakuhjast. Kuhi, ehk infokogus on suur, aga nõel, ehk kasulik info, seda ei leia üles. Tegin siis ajurünnaku ning sain paberile kirja u 40 teemat. Mitte ükski selline, mida samavõrra tahaks ja saaks uurida. Küsisin natuke inimeste seas ning avastasin, et u 5 minu ajurünnakuteemadest on juba tegemisel teiste poolt. Need teemad, mille kohta arvasin, et ei saa teha. Äkki ikkagi saab siis? Aga kuidas ma otsustan?
Kaks probleemi. Lootus kaob vaikselt... Kõik on võimalik, kui piisavalt tahta?
Wednesday, November 11, 2009
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Jah, kõik on võimalik, kui piisavalt tahta ja kui PIISAVALT TEGUTSEDA. ainult tahtmisest ei piisa.
ReplyDeletePS: kui ma lõpuks tiimi kokku sain, ei tahtnud ma enam väidelda. Sellepärast ma ei olegi kõike saavutanud, et tahtmine läheb mööda:)
ReplyDelete