Hallo. Ik ben zeventien jaar.
Õppisin eile hollandi keelt. Oskan nüüd mitut moodi tere/head aega öelda, ennast ja teisi tutvustada, oma vanust ja elukohta öelda. Hollandi keel on lahe. Võtad 2/4 saksa keelt, 1/4 inglise keelt ning segad sinna veel 1/4 veidraid germaani sõnu ja hääldusi, ning ongi hollandi keel. Raske on mitte öelda, "Hallo, ich bin (seventeen/)siebtzich jahre (alt)."
Koos minuga õppis hollandi keelt veel 27 koolikaaslast. Meie seast valitakse 22, kes saavad euroopa liidu kulul madalmaadesse sõita 10ks päevaks, ning hollandi keelt õppida, ning võtavad pärast sügisel väikesed hollandlased (nad on meist 2 a nooremad) enda juurde. Julm valik...
Oleksin päris pettunud, kui ma nende 22 seas ei oleks. Istusin üks nädalavahetus üle tunni aja lumes, et teha hollandlastele eesti keele õppimise filmi. Neljapäeval lahkusime koolimajast peale üheksat, et filmi kokkumonteerimine valmis saada.
Neljapäevast rääkides. Teate, miks sütevaka inimestel on ninaluumurrud, sinised silmad, paistes huuled ja kipsis käed? Ei, me ei käi kaklemas. Oleme lihtsalt tõsised sportlased. Paistes huule hankisin endale korvpalliga. Ninaluu läks kellelgi hokit mängides. Sinine silm ja kipsis käsi on uisuväljaga maadlemiste tulemused. Keka tund on ikka karm :D
Jätkaks nüüd oma koolist rääkimist, kui te ei pahanda. Või kui te rohkem kuulda ei soovi, siis sorry, a ma jätkan ikkagi. Teisipäev. Lahkusin koolist jällegi õhtupoolikul, nagu tavaliselt. Seekord oli süüdi "Sütevaka kuldsuu" ehk kooli kõnevõistlus. Enamik kõneles teemal "Vaikus kui loodusvara" ning lisaks üks improkõne (mõeldud valmis koha peal loosiga tõmmatud teemal)
Pea täis kõikvõimalikke mõtteid teemadel "vaikus kui loodusvara", "videvik(utund)", "minu õpetaja" jnejne, istusin arvuti taha ning chekkisin kärsitult eposti, et saada kätte oodatud kiri keemiaõpetajalt. "Tere, Keemiaolümpiaadil 2. koht!!! Väga tubli olid. Õnnitlen!" Eufooria. Igaks juhuks olin end sundinud mitte liiga palju ootama.Enne 2 päeva olümpiaadiks valmistumist olin viimati keemiat tõsiselt õppinud kaks aastat tagasi. Tahtsin kõik oma õhtu mõtted siia kirja panna, kuid need jooksid liiga kiiresti, et mõnda kinni püüda, siia siduda ja lahti harutada.
Järgmisel päeval kuulsin veel kiidusõnu direktorilt, kes "ei osanud sellist üllatust, veel 11. klassis, oodata", ning õpetajalt, kes pidas seda imeks vist, rõhk sõnal "humanitaarkool", ning paralleelikatelt, kes olid pool keemiatundi sellest kuulnud vist. :D
Jõuaks nüüd veel esmaspäevani, kus istusin esimeses riigikaitse valiktunnis kella viieni, ning sealt otse kooli noortekoori, kust edasi pärnu noortekoori, kust jõudsin koju kaheksast.
Liiga palju koolijuttu? Sütevaka ei ole kool, see on elustiil, nagu öeldakse. See ei ole halb. See ei ole ka üleni hea. See lihtsalt on nii.
Sunday, February 7, 2010
Monday, February 1, 2010
Huumuskihi all on kas leetkiht või piraatide varandus
YAY mu läptop on jälle elus! Tal on küll teine hing sees, st et uus Vista ja kõvaketas on lage, ja plekkis ka korralikult, aga tähtsamad asjad, nagu pildid ja konspektid sai kätte.
Ma hankisin endale 2 konspekti geo kontrolltööks (jah ma õppisin kodus, woow). Ühes on kõik need sada "sajab rohkem kui aurab" õigetesse kohtadesse märgitud (ehk siis igale poole), teisest vaatas mulle vastu see lause, mis pealkirjas on, ning muud geniaalsused. :D Ma ei saa, on lahedaid inimesi :)
Jätkasin oma nimekirja. Siis vaatasin, et see on liiga tihe ning jätsin lüngad sisse, võite ise mõistatada, mis vahepeal tegin siis. Või küsite:)
11)
12)
13) Laupäev jätkus. Unistasime M'ga, mida kõike me tulevikus teeme, siis kui meil on vabadus ja kool ei ole võrdusmärgilises suhtes eluga. Kuritarvitasime koguni Google street view'i ning mõtlesime, kuhu suveks tööle minna. Ei ole vara veel. Unistada ei ole kunagi vale.
14) Keegi rääkis meile msnis, kuidas ta sööb pannkooke. Sellest piisas, et tekitada selline isu, et gravitatsioonijõuga võideldes liikuma hakata. Et mai pizza oli kinni ja lähedal mujal pannkooke ei paistnud, sõitsime Campasse.
15)
16)
17)
18)
19)
20) Äratasin Rekvisiidid üles, läksime ta ukse taha et liigutama hakkaks.
21) Ootasime kõik koos veel tund aega, et kätte saada kaamera.
22)
23)
24) Siis hakkasin ka tegelikult õppima, kaks päeva jutti. Keemiat.
25)
26) Arvutasin, mitu molekuli asub närviraku jätke tipus. See tahab keemia olla.
27) Viisin viimasele kahele tublile filmitegijale pontšikuid. Seltsis toredam süüa. Tegime montaaži. Teoorias. Praktikas rääkisime tulevikust. jälle. ma ei tea, mis ta mulle niimoodi ette jääb.
28) Pühapäev oleks pidanud kuluma aastatöö tegemisele/järeleõppimisele/kohustusliku kirjanduse lugemisele/bioloogiaolümpiaadiks õppimisele/koolilehe artikli kirjutamisele. Aju lihtsalt ei võtnud enam.
29)
30)
31) Lugesin esimesed 16 lk kohustuslikku kirjandust sel aastal. Aga ausalt, hiline uusaastalubadus: loen kõik kohustuslikud raamatud läbi. Kas või hilinemisega. Ei kasuta sõpra vikipeediat.
Aa ja nüüd peale selle listi tegemist meenub, et vahepeal sain oma blondiinsusest jagu ning hakkasin brünetiks. Enam-vähem loomulikku tooni. A keegi ei paista märkavat ja endal läheb ka meelest.
Ma hankisin endale 2 konspekti geo kontrolltööks (jah ma õppisin kodus, woow). Ühes on kõik need sada "sajab rohkem kui aurab" õigetesse kohtadesse märgitud (ehk siis igale poole), teisest vaatas mulle vastu see lause, mis pealkirjas on, ning muud geniaalsused. :D Ma ei saa, on lahedaid inimesi :)
Jätkasin oma nimekirja. Siis vaatasin, et see on liiga tihe ning jätsin lüngad sisse, võite ise mõistatada, mis vahepeal tegin siis. Või küsite:)
11)
12)
13) Laupäev jätkus. Unistasime M'ga, mida kõike me tulevikus teeme, siis kui meil on vabadus ja kool ei ole võrdusmärgilises suhtes eluga. Kuritarvitasime koguni Google street view'i ning mõtlesime, kuhu suveks tööle minna. Ei ole vara veel. Unistada ei ole kunagi vale.
14) Keegi rääkis meile msnis, kuidas ta sööb pannkooke. Sellest piisas, et tekitada selline isu, et gravitatsioonijõuga võideldes liikuma hakata. Et mai pizza oli kinni ja lähedal mujal pannkooke ei paistnud, sõitsime Campasse.
15)
16)
17)
18)
19)
20) Äratasin Rekvisiidid üles, läksime ta ukse taha et liigutama hakkaks.
21) Ootasime kõik koos veel tund aega, et kätte saada kaamera.
22)
23)
24) Siis hakkasin ka tegelikult õppima, kaks päeva jutti. Keemiat.
25)
26) Arvutasin, mitu molekuli asub närviraku jätke tipus. See tahab keemia olla.
27) Viisin viimasele kahele tublile filmitegijale pontšikuid. Seltsis toredam süüa. Tegime montaaži. Teoorias. Praktikas rääkisime tulevikust. jälle. ma ei tea, mis ta mulle niimoodi ette jääb.
28) Pühapäev oleks pidanud kuluma aastatöö tegemisele/järeleõppimisele/kohustusliku kirjanduse lugemisele/bioloogiaolümpiaadiks õppimisele/koolilehe artikli kirjutamisele. Aju lihtsalt ei võtnud enam.
29)
30)
31) Lugesin esimesed 16 lk kohustuslikku kirjandust sel aastal. Aga ausalt, hiline uusaastalubadus: loen kõik kohustuslikud raamatud läbi. Kas või hilinemisega. Ei kasuta sõpra vikipeediat.
Aa ja nüüd peale selle listi tegemist meenub, et vahepeal sain oma blondiinsusest jagu ning hakkasin brünetiks. Enam-vähem loomulikku tooni. A keegi ei paista märkavat ja endal läheb ka meelest.
Subscribe to:
Posts (Atom)