Kui ma eile kella 8st koju jõudsin, hakkasin ka bioloogiat õppima ja alustasin karjääriplaneerimise jaoks vajaliku töövarjupäeva slaidishowga, ning lõpetasin kusagil 1st.
Täna jõudsin jälle kella 8st koju, just praegu e kl 1 lõpetasin meedia kodutöö ja logisin end msnist välja, sest kuigi olen surmväsinud, otsustasin täna lõpuks kirjutada. Sest ega lähitulevikus ei paista vaba aega ka olevat. Enamus inimesi hakkab naerma, kui nad näevad mu päevikut e päevakava.
All I wanna say is that they don't really care about us! Enne seda sügist olen ma vaid juhuslikult, nii 4-5 korda Michael Jacksoni kuulanud. Praegu kuulan ma nii u 10 korda päevas, ja ikka seda sama lugu. Neile, kes ei tea, siis Sütevakas on kohustuslik kõigile tüdrukutele teisel kooliveerandil mõelda, grupiga või üksi, välja ja esitada tants. See on kekatundide asemel ja selle eest saab hinde. Novembri lõpus või detsembri alguses toimub kooli tantsuvõistlus, kus parimad saavad auhindu nagu teatripiletid või bowlingu kinkekaardid jms. Aga võit ise on muidugi tähtsam. Ja niikaua kui ma mäletan, iga sügis enne võistlust, igal vahetunnil igas koridoris ja igas tunnis saalist kostub erinevat tümmi ja tantsitakse, tantsitakse, kuni vähegi energiat. Tantsu lõpp õpitakse muidugi selgeks vahetult enne ettetantsimist. Aga siiski võtab koolitants iga vaba minuti, justnagu kevadel on aastatöömaraton, on sügisel koolitantsumaraton. Ja "dontchablackorwhiteme" kummitab peas terve päeva. Tulemust võib näha Tervises 29. nov kl 12.
Kohekohe on jõuluaeg. Teatri ees on juba kuusk ning Pikal tänaval puude otsas juhtmed ja mingid plastmassjunnid. Kuigi jõululaule harjutati kooris juba sügise alguses, lauldakse neid üha julgemalt mujalgi. Varsti on esimesed jõulukontsertid, näiteks Eliisabeti kirikus kolmapäeval, 2. detsember, Pärnu Noortekoori ja linnaorkestri oma, kl 19.oo. Tulge vaatama, kui jõulutunnet otsite.
Mul käivad juba päkapikud. Vanasti tulid nad alles pärast nigulapäeva, aga nüüd avastan aeg-ajalt läpaka vahelt või padja alt šokolaadi. See on tore:)
Keegi eelmine aasta ütles, et päkapikud, päkaverdid, on ühed igavesed perverdid, piiluvad kõike, mida teed. On siis nii või? Üritasime filmiringis sellele teemal mingit klippi mõelda, kuid see jääb vist ära.
Meil on klassis tahvli peal üks päkapikk, eelmise aasta klassikaunistusvõistlusest. Tal on käte peal magnetid, niiet ta seisab seal rõõmsasti. Teda on joonistatud kolgata mäele risti löödult, ahju küpsema, panni peale, võlla poodud, trepist alla kukutatud, püksi pissima joonistatud, kaljuservalt kukkuma, kui all on verised teravad jäänukid ja nii edasi. Klassinaljad. Täna riputati meie päkapikk niidiga kaelapidi lambi külge, käpad seljataga koos. Olin vahetunnis klassist väljas, kuid tagasi tulles oli päkapikk kadunud. Keegi soovitas õpetajal tahvlit päkapikuga puhastada, kui õps lappi üles ei leidnud. Kuulsin, et keegi oli päkapiku ära päästnud, ent siis oli J klassi ette läinud ning tahtnud korraldada hääletust, kas ta uuesti puua just sel momendil kui õpetaja sisse astus. Õps sai pahaseks ja pani päkapiku oma kotti.
Vaatamata vastupandamatule unele ja väsimusele ei saanud ma tunni ajal magada, sest õps pani meid jälle ise mõtlema. Loengutunnid on palju toredamad... Klassist vastas nii nagu tema soovis vist 4 inimest. Kui ta oli ära seletanud, miks tema arvamus õige oli, julges keegi veel vaielda ja ta läks kohe päris närvi. Võib-olla oli see sellepärast, et tal eile kadrisid ei käinud? Järgmine aasta minge õpetajate ukse taha, on lahedam:D
Kuigi tegu on humanitaarkooliga, on meil suurepärane mataõps. Praegu on ta aga jälle ära kusagil ning esmaspäevast annab tundi asendusõps.
Tunniaeg kestis juba u 3 min, kui me tulime tantsuproovist. Kõik imestavad, et tund ei käigi veel vä? (kes ei tea, siis sytes koolikella ka pole) Aga õpetaja istus kõige tagumises pingis ja ootas.
"Tere mina olen Juurikas" ütles ta minu laua kohal seistes. Istun esimeses pingis ja ei ole tore muidugi, kui õpetajad kõnnivad vahekäiku pidi, nii et nad selja taga on, kuid veel halvem on, kui nad sulle ninaaalla ronivad. "Kui te mind perekonnanime pidi kutsuda tahate, siis ärge öelge Juurikas, vaid murruline astendaja, siis jääb paremini meelde. Kui ma liiga aeglaselt räägin, siis ütelge" jätkas ta tunniga. Alguses üritasin kuulata, ent konspekt, mida ta tahvlile kirjutas, nägi välja nagu, nagu minu ülesannete lahendused! Igale millimeetrile oli midagi kirjutatud, suvalisest kohast alustades.
Jälgisin natuke niisama õpetajat. Ta seletas selgelt, "puust ette ja punaseks" tegi asjad. Vahepeal kasutas ta veidi naljakaid väljendeid nagu "igavene vigur" ja "ta sunnikas läheb.." Lihtsalt vaadata oli huvitavam kui kaasa kirjutada. Lõpuks hakkas aga igav ning kirjutasin pinginaabrile. Ei, ma ei õpi eelnevatest vigadest. Eelmine aasta mata asendusõpsi tunnis oli sama olukord ning see lõppes sellega, et meie kahtlaste naljadega vigases inglise keeles mingi paljunduse vahele kribatud vestlus rööviti julmalt. Aga meil oli lihtsalt liiga lõbus:D
Teise tunni ajal puudus klassist hapnik ning lasti sisse jääkülma õhku. K lasi jalga poole päeva pealt, nii et J kõrval oli vaba koht ja õpetaja istus sinna, et "mitte külmetuda". Sealt ta siis seletas meile teemat. Meie naerunägude peale arvas ta, et ütles midagi naljakat. Ei, ma nõustun, et "kordamine on tarkuse Vanaema", ja see polnud niii naljakas.
Teisipäeviti kolmanda vahetunni ajal tulevad kõik gümnaasiumiklassid saali. Direktor ütleb "tere" ning kõik trambivad jalgadega. Siis räägib direktor meiega juttu, jagatakse igasugust infot tulevaste ürituste kohta ning autasustatakse tublisid šokolaadidega. Kui M sai šokolaadi ning klassikaaslased ütlesid, et ta on üleval ning magab diivanil, jäi direktor vaikseks ning pidas meile kõne. "Ma saan aru, kuidas teil on oma koduklassid ja see tekitab sellise hubase tunde ja kui sütevaka on kodu siis klass on justkui teie oma tuba, ja te võite ju oma toas teha mida tahate, vahetundide ajal magab mõni diivanil ja mõni paar on otsekui iminappadega üksteise küljes kinni, ja igasugu klassikaunistused (mul jooksid silme alt läbi geilipp, päkapikk, lahtised kapiuksed, mustad tassid mille üks õps kokku korjas ja prükkarisse viis jne), aga te võiksite selleks ajaks kui õpetaja klassi tuleb natukene ennast hoida, mõelge sellele nagu te rendiksite oma klassiruumi välja, mõned õpetajad ei julge muidu enam tullagi teile" :D Dire on meil lahe. KoKoKo avakõne alustas ta: "mul on hea meel, et vaatamata sellele, et on 13 ja reede, ja vaatamata seagripile ja vaatamata masule, olete te siiski siia tulnud"
Ja kui rääkida juba seagripist... Sellest on saanud veel üks selline nali. Kui keegi haige on, on tal seagripp. "Seagripiga on siis sellised lood, et ühel päeval ärkate ja siis näete, et olete muutunud sigadeks, saba läheb rõngasse ja kärss tuleb ette. Seagripp ei ole naljaasi" väitis üks õps. Jutud käivad, kuidas see ja teine on seagripiohtlikud. Ajalehes peetakse iga haige üle arvet. Apteekides on näomaskid otsa saanud. Inimesed, tulge mõistusele! Millegipärast on nii, et mida rohkem seletatakse, et pole põhjust paanikaks, seda enam seda tekib. Seagripp siin ja seagripp seal. Ravimitööstused elavad selle masu küll üle vist.
Täna oli vahetundide ajal koolis pulmalaat. Prima Humanitaar korraldab klassipulmi suurelt. Kätt paluti kogunemisel, terve kooli ees, pika kõnega, ning nüüd kogutakse peo jaos raha. Müügil oli kooke ja küpsiseid. Ja poisse ja tüdrukuid. Läksid küll, eriti kui kaks tükki pluusid seljast võtsid. Pakuti ka massaažiteenust ning maniküüri. Lasin enda küüned ka siniseks värvida. Paistis siiski, et teenus oli poiste seas populaarsem. Kaks tüüpi lakkisid mustaks, üks sini-must-valge-punane-valge-punane-kollane-roheline-punane-sädelev.
Homme lähen Tallinna. Eks ikka seagrippi otsima. Aga tegelt peaks me seal meediaga tutvuma. Reedel tuleb cafenoortekas, mis peaks täitsa äge olema. kl 7 immaanueli kogudus. Ja nii edasi. Eks siis kuulete, kui veel elus olen.
huhuu, minu päkakunsti ka üles riputatud :D :D
ReplyDeleteJuurikas on parim