2) Uue aasta tulles olin sillas, st silla peal. Uueaastalubaduseks on tublim olla. Tõlgendage kuidas soovite.
3) Vaheaja jätkudes tähistasin paari inimese vanemaks jäämist. Suutsin suurepäraselt vältida millegi kasuliku tegemist, ainult aastatöö teema tabas mind lõpuks.
4) Kohanesin uuesti kooliga, läbides une, koolimasenduse, igavuse ja ükskõiksuse faasid, jõudes lõpuks rutiinini.
5) Proovisin järele, kas põhikooli klassidesse on turvaline sisse astuda. Öösel kuskil 3 paiku lõpetasin artikli sellest. Uuus koolileht ilmus.
6) Tegin pooleteisttunnise kelgusõidu munamäelt alla. Peale seda, kui kelk poole mäe peal minema jalutas (tal oli päris inimesemoodi nägu, ausõna), sulas lumi mõnusasti kõhu all ja värisesin. Minust jäi maha punane rada: "Mina olen *****". See olevat seal siiamaani. Siis veeresin kasti. Kui ma sealt välja tulin, pani "kelk" selle endale pähe ja jalutasime randa.
Ok, seletuseks teile: ma ei läinud palavikust deliiriumisse (veel). Tegu oli filmivõtetega.
7) Läksime pühapäeva hommikul kl 11 suure kastitäie suuskade ja ploki A2 paberitega port-artur 2 kohvikusse teed/kohvi jooma.
8) Jäin päris haigeks ja istusin 3 päeva kodus. Kärssa ette ei kasvanud. Nokka ka mitte.
9) Üritasin järjekordselt kooliga kohaneda. Protsessi käigus rööviti minult laptop. Istusin rahulikult tülpinud näoga tunnis ja see oli laua peal. Õpetaja lihtsalt tuleb ja võtab selle ära. Jõuan seekord ennem kinni panna (viimati käis ta orkutis skräppimas "ooh, sa oled nii lahe, tahaksin ka täiega sinu moodi olla", minu nime alt muidugi) Järgmised 2 koolitundi ma seda ei näe, kuigi mu kodune töö ja konspektid on seal. Peale tundi jookseb õpetaja mu eest ära õpetajate tuppa tea partyle/koosolekule. Ma ei julge absoluutselt kõigi õpetajate ees temalt seda küsida. Natukese aja pärast näen teda koridoris. Nõudsin enda vara tagasi, kuid ta ainult naeris ja sundis mind lunima. Siis põgenes uuesti sinna õudsesse ruumi täis õpetajaid. Poolteist tundi pärast koolipäeva lõppu taban ta tema kabineti eest viimaks. Seisan sõjaka ilmega tema ees, mille peale kommenteerib: "Su kehakeel nagu tahaks midagi öelda, a ma küll ei saa aru mida". F*** ***, seda mida. Võtan ilma küsimata enda rüperaali tema laua pealt ning sõiman: "Aitähh".
10) Ja siin ma olen.
No comments:
Post a Comment