Maskid

Vahel tundub mulle, et kõik inimesed on täpselt sama malli järgi tehtud. Nad kannavad mingit kindlat tüüpi riideid, räägivad samamoodi ning samadest asjadest. Neil on erinevad näod ja nimed, kuid muus osas võiks nende käitumise mingis situatsioonis täpselt ära aimata, kui tead vaid mingil määral tausta. Igav.
Ma ei ütle, et ma ise kuidagi erineksin. Võimalik, et ka mind pannakse kuskile kasti. Aga ma ei taha!
Ma värviks silmad roheliseks või juuksed siniseks kui tuju tuleb. Sõidaks pöidlaküüdiga suvalisel hetkel meeldivasse kohta. Läheksin selle tüübi juurde (rääkides umbmäärases isikus), ütleks et mina olen *****, kes sa oled? Ütleks talle (mitte sellele eelmisele), et pole minu süü, et ta oma poisi/sõbra/vanematega tülis on, leppige ära siis ffs. Läheks aprillis/septembris ujuma. Istuks majakatusele ning vaataks päikeseloojangut või naudiks niisama vaadet. Või ööbiks seal, et näha tähistaevast. Kritseldaks vihikuservale ees/kõrval istuva inimese, lihtsalt sellepärast, et ta on huvitavas asendis, mitte mingil muul f'n põhjusel. Läheks kella ühest/kahest/kolmest öösel jalutama, kui tuju tuleb, ning kutsuks sind ka kaasa. Tuleb tuju, siis kallistan sind, tuju pole, panen klapid kõrva, kui te kusiganes kambaga smalltalki peate. Värvin värviraamatuid või joonistan igale sõrmeküünele eri riigi lipu või mängin ruubiku kuubikuga või panen tarokaarte, sest et tahan. Räägin pornost, barbidest või ajarännakutest. Suudleks seda vastassoost sõpra lihtsalt tuju pärast, vaatab siis mis hiljem juhtub.
Miks kõige selle peale tuleb terve hunnik "wtf" nägusid?
Miks ma ise vahel wtf nägusid teen selle peale?
Ja siis, kui nemad või mina tegid seda, kellele nad sellega halba tegid? Kas oli väga valus, et ta katusel ööbis või et ma värviraamatuid värvisin?